Nii et täna on siis täielik null päev. Juba hommikul voodis silmi avades oli selge, et täna midagi mõistlikku korda ei saada.
Siiski vedasin ennast üle liuvälja perearsti juurde, et kurta talle kui läbi mul närvid on. Ema soovitas. Kurtsin. Tahtis kohe antidepressandid välja kirjutada, aga ma arvasin, et esialgu ehk ei julgeks neid kohe võtta. Tahaks siiski mõnda aega veel punnitada järele jäänud tervemõistusega hakkama saada. Aga psühholoogi juurde sain aja kirja. Sellest tuleb siis mu esimene kord.
Eile oli järjekordselt see õhtu, kus Une-Mati mind kellegi teise kasuks hüljata otsustas. Või võib olla oli asi mu uutes kõrvaklappides. Jaaaa..... Need on nii head.... Vallalistele naistele peaks vibraatori asemel hoopis heade kõrvaklappide ostu propageerima - tulemus on enam-vähem sama ja vaeva peab palju vähem nägema.
Naabirtest ja häirimisest. Viimasel ajal on mu naabrid isegi täitsa vaiksed olnud, aga seevastu kostab peale südaööd väljast akna alt mingit kraapimist ja masinamüra. Ja nojah, usinad lumekoristajad arvavad millegipärast, et kortermajade läheduses on hea lund ajada just pärast südaööd nädala keskel.
Eks ma siis loootusetus olukorras panin püksid jalga ja maika selga, muusika mängima ning venitasin, hüppasin ja liigutasin end veidi peegli ees - ehk siis südaöine tantsupalavik. Ma ei julge enam arvatagi mitmendat korda ma juba Step Up: The Streetsi vaadanud olen - see on neist kolmest minu meelest kõige parem. Tahaks ise ka niimoodi liikuda osata, aga see on ränk töö. Näeb välja lihtne, aga tegelikult nõuab head kehavalitsemist.
Ja õhtul siis Gen klubisse ja Aldurilt süütust võtma. Sest ta kilkas eile suurest erutusest, et ta ei olegi kunagi Gen klubis käinud. Aga enne seda tuleb mõned tunnid mitte midagi tegemisega mööda saata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar