by Dask Marshall
esmaspäev, 28. veebruar 2011
pühapäev, 20. veebruar 2011
Kanasupp vs gripp
Kõikidele oma tõbistele sõpradele mõeldes tegin täna klassikalist kanasuppi. Pilt pole jälle suurem asi, aga supp oli hea. Suutsin isegi vastu panna kiusatusele kasutada puljongikuubikut.
reede, 18. veebruar 2011
Taas köögis
Sea strogonov paprika-hapukoore kastmes
Pilt ei ole kõige toredam, aga söök oli hea.
Sea strogonov
Paprikapulber
Shalottsibul
Küüslauk
Paprika
Shampinjonid
Kanapuljong
Tomatipasta
Hapukoor
Ma ei tea, mis on õige järjekord, aga mina tegin nii:
Väikeses kausis segada stogonov paprikapulbriga ja seejärel pruunistada pannil. Lisada juurde sibul ja küüslauk. Järgmisena lisada paprika ja shampinjonid ning lasta kaane all haududa. Seejärel lähevad peale kanapuljong ja tomatipasta ning lasta jälle haududa. Kui tuli alt ära keeratud, lisada hapukoor.
Ilmselgeid asju ma üles kirjutada ei viitsinud. A la et sool ja pipar ja mida iganes keegi veel kasutab. Samuti kogused ja ajad.
Väga lihtne, tavaline ja hea toit.
Pilt ei ole kõige toredam, aga söök oli hea.
Sea strogonov
Paprikapulber
Shalottsibul
Küüslauk
Paprika
Shampinjonid
Kanapuljong
Tomatipasta
Hapukoor
Ma ei tea, mis on õige järjekord, aga mina tegin nii:
Väikeses kausis segada stogonov paprikapulbriga ja seejärel pruunistada pannil. Lisada juurde sibul ja küüslauk. Järgmisena lisada paprika ja shampinjonid ning lasta kaane all haududa. Seejärel lähevad peale kanapuljong ja tomatipasta ning lasta jälle haududa. Kui tuli alt ära keeratud, lisada hapukoor.
Ilmselgeid asju ma üles kirjutada ei viitsinud. A la et sool ja pipar ja mida iganes keegi veel kasutab. Samuti kogused ja ajad.
Väga lihtne, tavaline ja hea toit.
teisipäev, 15. veebruar 2011
Me me me
Vaatasin eile vanu pilte.
Venna lõpetamine.
Lohusalus 2009. Seal oli väga ilus.
Pokumaal 2009.
Jälle 2009 - igatsen oma pikki juukseid... nuuks.... ja jep, see on mu voodi, alati ülestegemata.
Unenägu
Täna hommikul mäletasin üle hulga aja päris täpselt, mida unes nägin. Episoodiliselt siiski.
Läksin nagu vaatama endale uut korterit - ma ei teagi miks, vist keegi soovitas, sest isegi unes korrutasin, et mu praegune korter on väga hea ja ma ei taha sealt ära kolida. Huvitav oli aga see, milline uus pakkumine välja nägi. See oli tegelikult üks tuba suurest mitmetoalisest korterist ja see oli sama maja, mida ma korduvalt olen unes näinud: 30ndate stiilis kõrgete lagedega ja puust sisustusega, kus noored (tudengid) elavad. Korter või õigemini tuba korterist oli aga kõike muud kui puust ja 30ndatest. See nägi välja nagu majale külge ehitatud talveaed. Tohutult kõrgete lagedega, valgete seintega, 2/3 seinapinnast oli tegelikult klaas, ka lagi oli klaasist. See oli üks tuba korterist, mida ühendas teise, üsna tavalise ja väikese toaga isegi mitte uks, vaid tume läbipaistmatu uksekardin.
Mäletan, kuidas ma sellele toapakkumisele vastu puskisin. Ütlesin, et siin hakkab ju väga külm, sest see on nii suur ruum ja soojus hajub seal lihtsalt ära. Teiseks ütlesin, et klaas ei hoia hästi sooja - see on ise külm ja õhkab külma. Kolmanda veidra asjana käis keegi teine välja selle, et kui äikesetorm tuleb, siis see lööb mõne klaasi puruks. Ning muidugi, et privaatsust siin eriti ei ole - küllap oli tuba siis esimesel korrusel -, sest aknad on maast laeni ja kardinaid ma ei näinud. Lõpus tegelikult märkasin kõrgel üleval lae all allatõmmatavaid ruloosid. Sellele kõigele oli mingi eellugu ka, et kes ja miks mulle seda tuba üldse pakkus, ent seda ma enam ei mäleta.
Vahepeal läks unenägu edasi. Äkitsi olin sõpradega kuskil vanades sadama hoonetes peol - oli päevane aeg. Margit oli energiast punnis ja tiris kõiki Paljassaare laevale - jah, nii see oli. Ma ei tea, miks Paljassaare, ma ei saa aru, kuidas mul selline nimi unes üldse pähe sai tulla. Igatahes oli seal vahepeal pisut ekstreemsusi, kuskilt üleronimised ja ülesronimised ja siis lõpuks nägin ühte väga logu puust kalalaeva pika mastiga. See seisis väga kõrge ja järsu kallakuga kõrgendiku all, nii et sinna peale saamiseks pidi hooga hüppama ja laevast paistis tegelikult välja ainult masti tipp. Mina aga keeldusin sinna peale hüppamast. Keegi nagu sundis mind, aga nähes, et ma ikkagi ei kavatse laeva peale minna, andis alla ja jäi minuga suure rohu sisse vanas sadamas istuma.
Ja siis helises kell.
Läksin nagu vaatama endale uut korterit - ma ei teagi miks, vist keegi soovitas, sest isegi unes korrutasin, et mu praegune korter on väga hea ja ma ei taha sealt ära kolida. Huvitav oli aga see, milline uus pakkumine välja nägi. See oli tegelikult üks tuba suurest mitmetoalisest korterist ja see oli sama maja, mida ma korduvalt olen unes näinud: 30ndate stiilis kõrgete lagedega ja puust sisustusega, kus noored (tudengid) elavad. Korter või õigemini tuba korterist oli aga kõike muud kui puust ja 30ndatest. See nägi välja nagu majale külge ehitatud talveaed. Tohutult kõrgete lagedega, valgete seintega, 2/3 seinapinnast oli tegelikult klaas, ka lagi oli klaasist. See oli üks tuba korterist, mida ühendas teise, üsna tavalise ja väikese toaga isegi mitte uks, vaid tume läbipaistmatu uksekardin.
Mäletan, kuidas ma sellele toapakkumisele vastu puskisin. Ütlesin, et siin hakkab ju väga külm, sest see on nii suur ruum ja soojus hajub seal lihtsalt ära. Teiseks ütlesin, et klaas ei hoia hästi sooja - see on ise külm ja õhkab külma. Kolmanda veidra asjana käis keegi teine välja selle, et kui äikesetorm tuleb, siis see lööb mõne klaasi puruks. Ning muidugi, et privaatsust siin eriti ei ole - küllap oli tuba siis esimesel korrusel -, sest aknad on maast laeni ja kardinaid ma ei näinud. Lõpus tegelikult märkasin kõrgel üleval lae all allatõmmatavaid ruloosid. Sellele kõigele oli mingi eellugu ka, et kes ja miks mulle seda tuba üldse pakkus, ent seda ma enam ei mäleta.
Vahepeal läks unenägu edasi. Äkitsi olin sõpradega kuskil vanades sadama hoonetes peol - oli päevane aeg. Margit oli energiast punnis ja tiris kõiki Paljassaare laevale - jah, nii see oli. Ma ei tea, miks Paljassaare, ma ei saa aru, kuidas mul selline nimi unes üldse pähe sai tulla. Igatahes oli seal vahepeal pisut ekstreemsusi, kuskilt üleronimised ja ülesronimised ja siis lõpuks nägin ühte väga logu puust kalalaeva pika mastiga. See seisis väga kõrge ja järsu kallakuga kõrgendiku all, nii et sinna peale saamiseks pidi hooga hüppama ja laevast paistis tegelikult välja ainult masti tipp. Mina aga keeldusin sinna peale hüppamast. Keegi nagu sundis mind, aga nähes, et ma ikkagi ei kavatse laeva peale minna, andis alla ja jäi minuga suure rohu sisse vanas sadamas istuma.
Ja siis helises kell.
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Täna ma kokkasin
Mee ja sinepi marinaadis kana küüslaugu ciabattaga. Marinaadi oleks võinud julgelt kangema teha kui retseptis kirjas. Ciabattale raputasin ohtralt peale Napolist toodud pikantset ürdisegu, võid ja peeneks hakitud küüslauku....mmmmmm.....
pühapäev, 13. veebruar 2011
Like Cool - Pixel Wall
by Amirkhan Abdurakhmanov
Loodetavasti mõtleb keegi välja ka valguskujunduse - sellest olen ma kaua unistanud. Loominguline kodu.
neljapäev, 10. veebruar 2011
Töö teeb inimesest ahvi....punkt.
Täna on lõpmata raske päev... selle kinnituseks on piinav peavalu, mis mind vaid erandjuhtudel harva külastab.
Üldiselt on nii, et igaüks rassib ikka enda eest ja ise oled süüdi, kui endale liiga suure koorma oled kanda võtnud. Minu projekt, minu näitus - mis see teistesse peaks puutuma, eks ole? Olen üksiküritaja. See on umbes see suhtumine, mille osaliseks ma täna sain. Aga ma ei ole hingelt üksiküritaja, ma olen meeskonnas tegutseja, aga see tähendab, et iga meeskonna liige panustab ja mõistab ettevõtmise olulisust, mitte ei pillu kaikaid kodarasse.
Ega mina süüdi ei ole, et need näituseprojektid nii keerulised on!!! Aga täna olin ma täiega süüdi!!! Ega mina neid keerulisi tehnilisi lahendusi välja ei mõelnud ja ma ei saa ju kunstnikele öelda, et kuulge, see on nii keeruline, et mõelge midagi lihtsamat välja. "See küll ei tööta. Kuidas see saab töötada?" - No saab ju, kui kahel eelmisel näitusel on kõik ok olnud ja juhtmed õigesti seina pandud.
Esimene reaktsioon on ei saa, raske, pole võimalik, naeruväärne. Nii ei saa ju töötada, kui kõik esimese minutiga ära nullitakse ja pessimismuse tempel peale lüüakse. Me oleme ju fakti ees - näitus peab üles saama. Milleks vinguda ja viriseda, kui selle energia võiks kulutada lahenduste otsimisele. Aga ei, 27aastane väike tüdruk, kes on paari kuu jooksul tehniliste teadmiste poolest tohutult arenenud, peab vist ennast veelgi arendama ja kõik ise üles ka panema.
Let the hard work begin!
PS! Mul ei ole kunagi suitsu isu, aga täna ma tõesti tundsin seda...
Üldiselt on nii, et igaüks rassib ikka enda eest ja ise oled süüdi, kui endale liiga suure koorma oled kanda võtnud. Minu projekt, minu näitus - mis see teistesse peaks puutuma, eks ole? Olen üksiküritaja. See on umbes see suhtumine, mille osaliseks ma täna sain. Aga ma ei ole hingelt üksiküritaja, ma olen meeskonnas tegutseja, aga see tähendab, et iga meeskonna liige panustab ja mõistab ettevõtmise olulisust, mitte ei pillu kaikaid kodarasse.
Ega mina süüdi ei ole, et need näituseprojektid nii keerulised on!!! Aga täna olin ma täiega süüdi!!! Ega mina neid keerulisi tehnilisi lahendusi välja ei mõelnud ja ma ei saa ju kunstnikele öelda, et kuulge, see on nii keeruline, et mõelge midagi lihtsamat välja. "See küll ei tööta. Kuidas see saab töötada?" - No saab ju, kui kahel eelmisel näitusel on kõik ok olnud ja juhtmed õigesti seina pandud.
Esimene reaktsioon on ei saa, raske, pole võimalik, naeruväärne. Nii ei saa ju töötada, kui kõik esimese minutiga ära nullitakse ja pessimismuse tempel peale lüüakse. Me oleme ju fakti ees - näitus peab üles saama. Milleks vinguda ja viriseda, kui selle energia võiks kulutada lahenduste otsimisele. Aga ei, 27aastane väike tüdruk, kes on paari kuu jooksul tehniliste teadmiste poolest tohutult arenenud, peab vist ennast veelgi arendama ja kõik ise üles ka panema.
Let the hard work begin!
PS! Mul ei ole kunagi suitsu isu, aga täna ma tõesti tundsin seda...
reede, 4. veebruar 2011
Zero degrees
Nii et täna on siis täielik null päev. Juba hommikul voodis silmi avades oli selge, et täna midagi mõistlikku korda ei saada.
Siiski vedasin ennast üle liuvälja perearsti juurde, et kurta talle kui läbi mul närvid on. Ema soovitas. Kurtsin. Tahtis kohe antidepressandid välja kirjutada, aga ma arvasin, et esialgu ehk ei julgeks neid kohe võtta. Tahaks siiski mõnda aega veel punnitada järele jäänud tervemõistusega hakkama saada. Aga psühholoogi juurde sain aja kirja. Sellest tuleb siis mu esimene kord.
Eile oli järjekordselt see õhtu, kus Une-Mati mind kellegi teise kasuks hüljata otsustas. Või võib olla oli asi mu uutes kõrvaklappides. Jaaaa..... Need on nii head.... Vallalistele naistele peaks vibraatori asemel hoopis heade kõrvaklappide ostu propageerima - tulemus on enam-vähem sama ja vaeva peab palju vähem nägema.
Naabirtest ja häirimisest. Viimasel ajal on mu naabrid isegi täitsa vaiksed olnud, aga seevastu kostab peale südaööd väljast akna alt mingit kraapimist ja masinamüra. Ja nojah, usinad lumekoristajad arvavad millegipärast, et kortermajade läheduses on hea lund ajada just pärast südaööd nädala keskel.
Eks ma siis loootusetus olukorras panin püksid jalga ja maika selga, muusika mängima ning venitasin, hüppasin ja liigutasin end veidi peegli ees - ehk siis südaöine tantsupalavik. Ma ei julge enam arvatagi mitmendat korda ma juba Step Up: The Streetsi vaadanud olen - see on neist kolmest minu meelest kõige parem. Tahaks ise ka niimoodi liikuda osata, aga see on ränk töö. Näeb välja lihtne, aga tegelikult nõuab head kehavalitsemist.
Ja õhtul siis Gen klubisse ja Aldurilt süütust võtma. Sest ta kilkas eile suurest erutusest, et ta ei olegi kunagi Gen klubis käinud. Aga enne seda tuleb mõned tunnid mitte midagi tegemisega mööda saata...
Siiski vedasin ennast üle liuvälja perearsti juurde, et kurta talle kui läbi mul närvid on. Ema soovitas. Kurtsin. Tahtis kohe antidepressandid välja kirjutada, aga ma arvasin, et esialgu ehk ei julgeks neid kohe võtta. Tahaks siiski mõnda aega veel punnitada järele jäänud tervemõistusega hakkama saada. Aga psühholoogi juurde sain aja kirja. Sellest tuleb siis mu esimene kord.
Eile oli järjekordselt see õhtu, kus Une-Mati mind kellegi teise kasuks hüljata otsustas. Või võib olla oli asi mu uutes kõrvaklappides. Jaaaa..... Need on nii head.... Vallalistele naistele peaks vibraatori asemel hoopis heade kõrvaklappide ostu propageerima - tulemus on enam-vähem sama ja vaeva peab palju vähem nägema.
Naabirtest ja häirimisest. Viimasel ajal on mu naabrid isegi täitsa vaiksed olnud, aga seevastu kostab peale südaööd väljast akna alt mingit kraapimist ja masinamüra. Ja nojah, usinad lumekoristajad arvavad millegipärast, et kortermajade läheduses on hea lund ajada just pärast südaööd nädala keskel.
Eks ma siis loootusetus olukorras panin püksid jalga ja maika selga, muusika mängima ning venitasin, hüppasin ja liigutasin end veidi peegli ees - ehk siis südaöine tantsupalavik. Ma ei julge enam arvatagi mitmendat korda ma juba Step Up: The Streetsi vaadanud olen - see on neist kolmest minu meelest kõige parem. Tahaks ise ka niimoodi liikuda osata, aga see on ränk töö. Näeb välja lihtne, aga tegelikult nõuab head kehavalitsemist.
Ja õhtul siis Gen klubisse ja Aldurilt süütust võtma. Sest ta kilkas eile suurest erutusest, et ta ei olegi kunagi Gen klubis käinud. Aga enne seda tuleb mõned tunnid mitte midagi tegemisega mööda saata...
neljapäev, 3. veebruar 2011
Day 11 and 12
Eeeeeeeile..............
Pidas Escoitar loengut TLÜs
Pidas Escoitar loengut TLÜs
Pärast mida, kuna see oli nende viimane õhtu Tallinnas, läksime kõige pealt Lost Continenti (polnud minu mõte) ning hiljem tuli läbi viia kohustuslik käik Valli baari (minu mõte). Aga kuna Valli baaris kiskus asi tõsiselt piduliseks, siis seal tehtud pildid tulid enamuses väga udused välja. Oli väga tore! Ja täna kahele aspiriinile enne magama minekut pääsesin ka peavalust hommikul.
Täna olen pm vaba. Ja kuna meil hakatakse põrandaid vahatama, siis äkki saab varem töölt ära ka - sest täna peaks majapidamistööd ette võtma, sest vastasel juhul ei mahu ma enam oma kööki sisse.
kolmapäev, 2. veebruar 2011
After sex cigarette
Sunday soul searching
Tuned table tapping
United urban urges
Viral visual vitamin
After sex cigarette
Drunken love
Easy-going fuck-buddy
Bi-polar disorder below the navel
Tuned table tapping
United urban urges
Viral visual vitamin
After sex cigarette
Drunken love
Easy-going fuck-buddy
Bi-polar disorder below the navel
Read
I THINK
things to come
things to be
I WANT
what is mine
what is real
I TAKE
myself
over and over again
I HOPE
but lose
to be more than...
things to come
things to be
I WANT
what is mine
what is real
I TAKE
myself
over and over again
I HOPE
but lose
to be more than...
Dirt on my mind
Lately I've become fascinated by dirt... Like....real dirt and different kinds of dirt(s).
Big dirt and small dirt, wet dirt, synthetic and natural dirt... Huge dirt-holes and massive m......f.....cking dirt-territories. Dirty houses, dirty food, dirty conscience and dirty nails.
Dirt is what we live for. We produce dirt and we consume dirt. Baby dirt.... little baby bodies in a grinding machine to become part of the world of dirt.
I dirt you.
See you in dirt.
How dirt are you?
Dirt you!
........................................
Coming up: shit, crap, filth, muck.
Big dirt and small dirt, wet dirt, synthetic and natural dirt... Huge dirt-holes and massive m......f.....cking dirt-territories. Dirty houses, dirty food, dirty conscience and dirty nails.
Dirt is what we live for. We produce dirt and we consume dirt. Baby dirt.... little baby bodies in a grinding machine to become part of the world of dirt.
I dirt you.
See you in dirt.
How dirt are you?
Dirt you!
........................................
Coming up: shit, crap, filth, muck.
teisipäev, 1. veebruar 2011
Day 10
Kõigepealt - ooohOhohOh my god, kui õnnelik ma olen, et ma Kännuka leidsin! :-D muidu oleks küll tulnud taaskord konstanteerida fakti, et Eesti on krdi ääremaa ja kõik ostud peab tegema Helsingis.
Tänase päeav võib vist ka õnnestunute kilda lugeda, kuigi see ei ole veel läbi. Kell 19 lindistame Escoitariga veel üht asja.
Ma sain ka oma käpa valgeks - lugesin neile läbi Kumu teadetepuldi sisse paar lauset:
"Connecting with satellites. Please wait for acoustic signal"
"You are connected. You can start the soundwalk"
"You have left the soundwalk area"
Kõla jäi päris naljakas, selline kosmiline - nagu jumala hääl :-D Olin isegi oma hääle kõlaga üllatavalt rahul.
Igatahes on kõigil nüüd kohustus tulla pärast 12. maid Kumusse nende projekti läbi proovima ja minu häält kuulama. Kuigi jah, mina lugesin ainult inglise keeles, aga eesti keeles luges Andres peale.
Tänase päeav võib vist ka õnnestunute kilda lugeda, kuigi see ei ole veel läbi. Kell 19 lindistame Escoitariga veel üht asja.
Ma sain ka oma käpa valgeks - lugesin neile läbi Kumu teadetepuldi sisse paar lauset:
"Connecting with satellites. Please wait for acoustic signal"
"You are connected. You can start the soundwalk"
"You have left the soundwalk area"
Kõla jäi päris naljakas, selline kosmiline - nagu jumala hääl :-D Olin isegi oma hääle kõlaga üllatavalt rahul.
Igatahes on kõigil nüüd kohustus tulla pärast 12. maid Kumusse nende projekti läbi proovima ja minu häält kuulama. Kuigi jah, mina lugesin ainult inglise keeles, aga eesti keeles luges Andres peale.
It was a very bad weather. NoToursi helikõndi lumesajus proovimas.
I photograph the best from behind. It is true!
Tellimine:
Postitused (Atom)