Esiteks - hea, et ma ei jooksnud ennast hingetuks detsembri eellinastusele.
Teiseks - mul ei olnud mingeid ootusi.
Kolmandaks - originaal Tron rokib endiselt täiega!
Mis siis viga oli? Iseenesest oli see film kõik, mis ta lubas, et on: truu Troni pärandile ja visuaalsele maailmale. See oli tõeliselt ilus ja liigutav hommage Tronile. Aga iseseisva filmina jäi ta pisut nõrgukeseks.
Põhimõtteliselt on oldud liiga laisad ja vähemalt mitte ideelises mõttes ei ole Troni präandile küll au tehtud. See oli kõigest Troni remake kaasaegsete vahenditega. Ok, ok, Jeff Bridgesi face-lift oli väga hästi tehtud. Ma naelutasin end terve filmi aja selle külge, et märgata mingi viga, jäikust või ebaloomulikkust.
Grid - ma ootasin kogu aeg, et see esimene mäng oli vaid soojendus ja et kohe-kohe tuleb midagi, mis litsub mu vastu seljatuge ja võtab hingetuks.
Halb komöödia oli see, kui Sam, Flynn ja Quorra õhtusööki sööma hakkasid. Tõsiselt või? Ma saan aru, et 82. aastal oleks võinud selliseid asju arvata arvutisüsteemide sisse, et teha neid inimestest suhteliselt kaugeid asju pisutki kodusemaks, aga tänapäeval ei ole see enam vajalik. Sellega tegi Tron Legacy küll endal püksid täis.
Ja Tron ise? Polnud raske ära arvata, kes Rinzleri maski taga peitus. Aga jätta ta niimoodi sõna otseses ja kaudes mõttes filmi lõpus õhku rippuma? Flynni ja Klu suhe leidis küll lahenduse, aga Tronil lasti lihtsalt vabalangemisse minna. Ja me kõik teame, mida see tähendab! Et soolas on osa 3. Buuuuuuuh! Oeh.
Mis oli hea? Soundtrack! Daft Punk! Ma vist elasingi rohkem muusikasse kui filmi sisse. Ahjaa, hea oli ka see, et Sam ja ISO programm ei hakanud oma suhet liiga inimlikul tasandil arendama - vähemalt mitte filmis. Erinevalt originaalfilmist.
Vägisi tuli kogu aeg loomulikult Matrix ja Sõrmuste isand meelde. Paistab, et režissöör oli neid filme liiga palju vaadanud.
Ning uue ja uhke tuleviku kuulutamine ISO programmide näol, mis ilmusid eikusagilt? Ok, this is already a work in progress. Küllap kui 20 aasta pärast Tron Legacyt uuesti vaadatakse, siis on need juba igapäevane asi.
Inimliku külje säilitamine kogu filmi jooksul oli ka tervitatav. Sest meie tulevik ei ole mitte täielik automatiseerumine ja digitaliseerumine, vaid merging together the best of both worlds. Maailma päästavad siiski inimesed, mitte masinad.
