Moskva on imeline!
Juunis käisime Kristiina ja Kristoga Moskvas. Nende ema töötas seal ühe eestlasest investori peres, kes olid sinna ajutiselt kolinud ja elasid ühes Moskva paljudest suletud tsoonides. See oli omaette maailma: kõrged aia ümbritsesid kogu terriutooriumit, valvekaamerad ja korralik kontroll külaliste üle. Sain endale sellise sissepääsu kaardi - minu esimene mugshot:
Koha nimeks oli Pokrovsky Hills. Jaa! Värvavast sisse astudes astusin sammukese lähedale ideaalsete maailmale: isegi murulibled ei kasvasid seal vist teistsuguse jõuga kui mujal. Kõik oli äämiselt viks ja viisakas ning põhjamaiselt steriilne. Ma ei ole väga suur nende laialt levinud põhjamaiste elamu linnakute fänn, mis on vahel lausa sõjaväe korda meenutavalt viksis ja traksis. Loovusele seal ruumi ei jagu.
Aga Moskvas, turmismireisil olles, on selline peatumiskoht igati sobilik. Kindlasti oleks huvitavama elamuse saanud mõnes hirmkallis hostelis ööbides, aga kuna see oli alles mu esimene (ja kindlasti mitte viimane) kord, siis lootsin oma reisi veeta ilma suuremate seiklusteta. Nii see oligi. Ja see oli hea, sest hirmulugusid, mis ma enne Moskvasse minemist tuttavatelt kuulsin, oli kuhjaga.
Ent Moskva oli hämmastavalt normaalne. Nii normaalne kui Moskva muidugi olla saab. Näiteks jõel asuv Kolumbuse kuju laevaga, kelle pea vahetati hiljem Petrus Primuse oma vastu.
Loomulikult kolistasime enamus kunstimuuseumeid läbi. Nende põhjal võib järelduse teha, et venelane on truu klassikale kuni 1850ndateni ja pärast seda tulnud kunstivooludest suurt lugu ei pea, mis siis, et Moskvas silmatorkavad teosed kohapeal olemas on.
Majakovskaja
Majakovskaja - hävitajad õitsvate õunapuude taustal
Kreml jõelt
GUM
Palav päev - sattusime Moskvasse kurikuulsa kuumalaine ajal ja purskkaevud on suureks leevenduseks päeva jooksul. Metsapõlengute ajaks olime siis juba läinud.
On ju ilus! Vaade Kremli mäelt
VDNK and all that fun! See oli nagu Disneyland või väga halb lõbustuspark. Aga see oli üks reisi tipphetki.
Võtsime moskvalannadest eeskuju - vene glamuuritarid teadsid hästi, kuidas end pildile jäädvustada.
Jep.
Vaaterattalt.
Lomonossovi ülikool. Nagu enamus asjad Moskvas, oli ka ülikoone hoone hiiglaslik.
Ei puudunud Moskvast ka ilmselged asjad....
VDNK-s: päris pikalt pidasime aru, milline see eesti neiu on. Jõudsime lõpuks järeldusele, et tõenäoliselt seesama otsevaates.
Homer Punase väljaku väravate juures. Moskva on suurte erinevuste linn, aga ka suur sulatusahi.
Moskva kesklinn oli äärmiselt puhas ja korras. Kusjuures ka metroo oli nagu puhtaks lakutud. Muidugi kui astusid välja tänavale kuskil kesklinnast eemal, oli mind ees ootamas ikka vana hea klassikaline vene elu või siis vähemalt minu ettekujutus sellest ja see vastas täielikult tegelikkusele.
Miilitsaid kohtas kesklinnas igal sammul, nii et oli ka turvaline olla.
Tagantjärgi on vist isegi kõhe mõelda, käisin Moskvas kahe suure katastroofi vahepeal - Ljubljanka metrooplahvatuse ja metspõlengute vahel.
Kurikuulus Ljubljanka ise. Istusime selle trepile jalgu puhkama ja kaarti uurima, aga vaevu olime tagumiku maha saanud, kui usin miilits sammud meie poole seadis ja me juba ennatlikult uuesti jalule tõusime ja teeseldud viisakusega eemale kõndisime.
Moskvass tahaks kindlasti tagasi. Mõne kohalikuga, mõne venelasega, et näha ka natuke teistsugust Moskvat, sest 2010. aasta suvine reis oli siiski läbinisti turistikas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar