Varvas liigub, mõte ei liigu.
Ja niimoodi terve päev. Oeh.

Öösel täielikult magamata...

Ootan juba, kuna kell 16 tiksub, panen täna töö juurest varem plehku. Lähen ostan endale sinkjasmusta juuksevärvi ja põikan läbi Draakonist ja Hobusepeast. Juuksevärvi suhtes pole ma küll kindel - äkki mingi tumepruun läheks ka kaubaks.

Maailamavalu ka. Paaniliselt kardan inimesi, kes kardavad näidata oma tõelist mina. Tore oleks kui vähemalt kallite inimeste ja/või sõprade seltsis ennast vabalt tuntakse ja mask maha võetakse. Olla rahulik ja loomulik, nagu ütles mu kallis sõber mrt ja tal on pagana õigus.

Maskidest rääkides, siis Artdepoo Kusti Künnapu näitus "Maskid" oli päris värvikirev ja huvitav, puhas värv, puhas vorm, puhas rõõm. Kuigi mu lemmikuks olid ikkagi maalid, mitte ülevärvitud maskid - need kuidagi ei jõudnud minuni kohale. Kitši (ehk siis Universaal-Universumist ostetud maskid) saaks kindlasti väga edukalt "tõsise" kunsti juures kasutada, kuid see on väga õrnal jääl kõndimine. Näiteks Kiwa vildikaseeria Kumus popi näitusel on vägagi õnnestunud. Võib olla töötaksid Künnapu maskid paremini üksi, mitte reana koos eksponeerituna - siis tunduks ka kollaseks värvitud ja mustade täppidega mask esiletõusvana ja tekitaks küsimuse "Mis see siis veel on?!". See on hea küsimus kunsti puhul, minu arvates. Paneb ka kõige tuimemal vaatajal midagi ajusagarate vahel liikuma.

Ahjaa, õhtul on meil Heiliga plaanis skultpuurimajja minna. Pagan see on pärapõrgus ju! TTÜ taga. Aga no vähemalt loodaks siis ühtteist skulptuuri nahka ka pista ja Anne ja Paul Rodgersi juttu kõrvale kuulata. Juba ootan! :)