Soovitan kõigile. Film nimega "Perfume: The Story of a Murderer" (2006). Põhineb 1985. aastal Patrick Süskindi poolt kirjutatud raamatul "Das Parfum".
Muide: Nirvana lugu "Scentless Apprentice" olevat inspireeritud just sellest raamatust.
Filmi stoori iseenesest on nii ja naa, kahtlaselt hollywoodlik lõpp. Aga millele tasuks tähelepanu pöörata on see, millist tohtut kaalu antakse inimmeeltele ja sellele, mida nendega korda võib saata. Lõhna asjus on inimene ehk kõige kehvemini arenenud imetaja, aga mis saab siis, kui lõhnataju muutub prevaleerivaks? Mis siis kui lõhn oleks ainus keel, milles me suudaks kommunikeeruda?
Täitsa tavaline on ju see, et me kujutame ette kunstikeelt (nägemismeel), muusikakeelt (kuulmismeel) ja kirjanduskeelt. Need on sellised märgisüsteemid, mis võimaldavad inimesel päris palju väljandada ja sama palju ka vastu võtta. Aga lõhna koha pealt ei ole vähemalt mina varem niimoodi mõelnud nagu kunsti- või muusikakeelest. Eks see tuleneb ikka rohkem mu enda harimatusest, kui lõhna tegelikult positsioonist meie elus. Ja siis veel see inimese keha lõhn, mille ümber see film käbi....oeh, see kõik kisuks jälle liiga pikaks arutluseks....
Like most babies smell like butter
VastaKustutaHis smell smelled like no other
He was born scentless and senseless
He was born a scentless apprentice
Go away, go away, go away!
Every wet nurse refused to feed him
Electrolytes smell like semen
I promise not to sell your perfumed secrets
There are countless formulas for pressing flowers
Go away, go away, go away!
I lie in the soil and fertilize mushrooms
Leaking out gas fumes are made into perfume
You can't fire me because I quit!
Throw me in the fire and I won't throw a fit
Go away, go away, go away,go away, go away, go away,.....